Sel kevadel on mul kurb ja samas hea meel. Nimelt rõõm, et me saame ikkagi lastega koos sellest imelisest näitusest osa võtta ja ehitada. Kurbus aga, et neid töid ei saa lapsed esitleda päris näitusel. Aga me saame neid ehitisi teile ikkagi näidata. Pilte meie selle aasta teema kohta – minu unistuste taksistusrada/mänguväljak – saab näha meie FB lehelt.
Klassis põrand on kaetud LEGO klotsidega, lapsed ehitavad ja fantaasia lendab. See on imeline nauding.
Ja nad mõtlevad kõigele. Meeskonnas käib arutelu, kas mänguväljaku kõrval peaks olema kohvik. Ja kui mängides palavaks läheb, siis on vaja ju ventilaatorist tuult lehvidada. Ja kuidas ikkagi saada ratastoolis laps puu otsa turnimisrajale. Probleeme on palju ja lahendusi tuleb väga ägedaid.